Albin‑Viggeni
käsiraamat

FörordEessõna

See käsiraamat annab lühikese juhise, kuidas Albin Viggenit kasutada ja hooldada.

Põhiliselt on siia võetud ainult see, mis on Albin Viggenile omane. Üldised nõuanded leiate Albini paatide üldkäsiraamatust.

Pärast üleandmist ja vettelaskmist võib olla vaja mõningaid järelseadistusi. Tootja garantiikohustus kehtib mõistagi edasi, kuid paadi madal hind eeldab, et pisiasjadega saab käepärane omanik ise hakkama ning tehase garantiiremonti kasutatakse seal, kus on päriselt vaja asjatundjat. Kui tekib probleeme, mida käesoleva käsiraamatu lihtsate juhiste abil lahendada ei õnnestu, siis kirjutage või helistage julgesti Albin Marin AB-le, et nõu saada.

Lõpetuseks: kui vahetate aadressi, oleme tänulikud, kui sellest teatate, et saaksime teieni jõuda info ja teadetega. Ärge unustage teates paadi numbrit ära märkida.

Meeldivat purjetamissuve!

Tekniska dataTehnilised andmed

Skrov, däck, riggEhitus ja materjalid

Kere skrov

Laminaadi paksus on parrastel 5–7 mm, põhjas 7–10 mm ja kiiluosas 10–13 mm. Klaasplastlaminaat valmistatakse nn pihustusmeetodil (hakitud klaaskiud segatuna polüestriga), mida kombineeritakse ühe käsitsi laotud kootud rovingu kihiga. Klaasisisaldus on umbes 34%. Kere on tugevdatud AP-nurkprofiilidega (pikitalad ja kaared) ning sisselamineeritud põrandaga. (AP = armerad plast, klaasplast.)

Tekk däck

„Horisontaalsed“ pinnad (tekk ja ruhvikatus) on sandwich-konstruktsiooniga, vahematerjaliks Divinycell (PVC-vahtplast). Laminaadi paksused on 3 mm väliskiht + 15 mm Divinycell + 2,5 mm sisekiht. Sandwich'ita pindadel on laminaadi paksus vähemalt 5,5 mm.

Jalglistid, luugiraamid, mastikand ja piirkonnad, kus on läbivad poldid, on täidetud survet taluva ja veekindla polüestri ning paisutatud vilgu seguga.

Aknad on karastatud klaasist.

Kere ja teki liide

Kere ja tekk on ühendatud roostevabade poltidega läbi jalglisti, kere ääriku ja nende vahel oleva elastse tihendi.

Ballastkiil barlastköl

Ballastkiil on täppisvalatud malmist ja roostekaitstud. See on kere külge kinnitatud 4 tolliga 3/4" tikkpoldiga, mis on sisse valatud; mutrid tõmmatakse peale seestpoolt tugeva tugevdusplaadi peal. Plaadi ja mutrite peale on valatud liiva ja polüestri täidis ning selle peale klaasplastlaminaat.

Rool roder

Rool on valatud klaasplastist, sisselamineeritud happekindlast terasest roolivõlliga. See laagerdub määrdevabades laagrites, mis on paigaldatud roolisabale ja kokpitile.

Mast ja poom rundhult

Mast ja poom on anodeeritud alumiiniumist. Mast on varustatud läbiva rull-rehvimisseadmega ja ruumiga kolme sisemise falli jaoks.

Purjed ja taglas

• Purjed — esmaklassilisest polüesterkangast.
• Seisevtaglas — 19-traadiline roostevaba happekindel terastross. Roostevabad talreebid.
• Jooksevtaglas — 133-traadiline roostevaba terastross ning kahekordselt punutud terüleen fallide otstes ja sootides.
• Tekifurnituur beslag ja vintsid — pronksist ja happekindlast terasest.

Veepaak ja abimootor

Plastist veepaak mahutab 45 liitrit.

Abimootor. Soovitame 3–4,5 kW (4–6 hj) päramootorit pikendatud sabaga ning tõstetava ja langetatava kinnitusega. Sellist kinnitust saab lisavarustusena Albin Marin AB-lt. Kokpitis oleva panipaiga laius, kus mootorit on kõige otstarbekam hoida, on umbes 25 cm.

Segelritning med benämningar · Fig 1Purjeplaan ja nimetused

Mõõdud IOR järgi

Inredning med exempel på stuvningSisustus ja varustuse paigutus

Originaali joonis 2 näitab sisustust koos näidispaigutusplaaniga. Allpool on esitatud sama info nimekirjana; iga koht vastab originaaljoonise tähisele.

Varustuse näidispaigutus (numbrid joonisel 2, ahtrist vööri)

1. Ahtripanipaik: päramootor, ankur, otsad ja vendrid.
2. Ahtrikoid (parem ja vasak), salongikojude jätkud kokpiti külgede all: siia paigutatakse purjed ja päästevestid.
3. Kambüüs trepi kõrval: kahe põletiga pliit; kappides fack keedunõud, proviant ja lauanõud.
4. Valamu diskho trepi all keskjoonel.
5. Konservid madalal pilsi lähedal.
6. Salongikojud: merekaardid madratsi all, ohutusvarustus (julgestusliinid, hädasignaalid, tööriistad jm) koi all.
7. Riiulid hylla piki parrast.
8. Tulekustuti vaheseinal, nähtaval ja käeulatuses.
9. Garderoob mõlemal pool ust; kõrvalkapis õlikuued ja saapad.
10. Koht soojendile plats för värmare.
11. Koht WC-le vöörikoi kojede vahel.
12. Vöörikoi: riided ja magamiskotid.
13. Tualett-tarbed riiulil vööris.
14. Taglas ja varuosad vöörikoi all.
15. Veepaak pilsis vöörikoi all.
16. Latid jm pikad esemed tekiserva all.
17. Electroluxi ventiil ruhvi katusel.

Viggen och tankarna bakom ViggenViggen ja selle taust

Selle paadi algne konstruktsioon tehti 1963. aasta Thule-ristleja konstruktsioonivõistluse jaoks. Kavand „Thulex“ ei saanud auhinda, kuid oli väga väikeste muudatustega aluseks puitprototüübile, mis ehitati 1964. aasta kevadel ja mis võitis samal aastal Baltic Race'il ülekaalukalt V klassi.

Võistlustöö juurde kuulus põhjendus, mis oli üsna põhjalik analüüs hinnaküsimusest, sobivast paaditüübist, ehitusmaterjalist jms. Konstruktsiooni põhiidee ilmneb sellest väljavõttest:

„Ainus viis odavat paati saada on teha see väga kergena (kilohind on suhteliselt konstantne). Isiklik kogemus on mind veennud, et kergetel paatidel on raskete ees palju eeliseid ja et puudusi on vähe. Ainus oluline puudus on see, et nad liiguvad jämedas meres elavamalt ja väsitavad seeläbi meeskonda pikemal merepurjetamisel raskes ilmas — aga kui tihti purjetatakse selle suurusega paadiga pikka aega jämedas meres (et see on võimalik, näitas Sopranino). Teine puudus on see, et kergete paatide purjetamisomadused halvenevad koormamisel rohkem kui rasketel paatidel. Varustuse kaalu suhtes hoolikas olles saab siiski ka merevõistlustel head omadused säilitada.

Muudes aspektides on kergetel paatidel suured eelised. Suuruse ja eriti hinna suhtes on nad väga kiired (mitte alati mõõduarvu ehk võistlusreitingu suhtes). Hästi kujundatuna loovivad nad ka jämedas meres kiiremini kui rasked paadid ja kuivemalt. See on vastuolus vana ebausuga övertron, et paat peab olema raske, et kõva tuule ja jämeda mere vastu läbi murda. Läänemere suvistes tingimustes võib öelda, et kerged paadid saavad alati üle mere purjetada ega pea seetõttu läbi murdma. Kerged paadid on seega väiksemate koormuste all — nad vajavad ju ka vähem purje — ja neid saab kergemalt dimensioneerida. Kokkuvõttes on kerged paadid kiiremad, merekõlblikumad ja purjetavad kuivemalt kui raskemad paadid ning võivad pakkuda sama head ruumi.“

1965. aasta kevadel hakati Karlskronavarvet AB-s ehitama esimest klaasplastist seeriat „Karlskrona-Viggen“. Vana auväärne „Örlogsvarvet“ 1600. aastatest pärinevate purjelaevaehituse traditsioonidega ehitas kuni 1970. aastani 300 „Karlskrona-Viggenit“. Esimestel aastatel oli Viggen võistlustel väga ülekaalukas. Näiteks tuli Viggen 1966. aasta Baltic Race'il V klassis 1., 2. ja 3. kohale. Uuemad, ekstreemsemad konstruktsioonid on mõõtmisreegleid paremini ära kasutanud ja teinud Viggenil suurematel võistlustel raskeks sama tugevalt kaasa lüüa. Viggeni heade purjetamisomaduste tõttu on hästi trimmitud paadil siiski alati võimalus hea koha peale.

1970. aastal katsetati edukalt modifitseeritud paati uimekiilu ja eraldi rooliga. Pärast rooli ja kokpiti täiendavat muutmist hakati uut VIGGENIT tootma 1970/71 aastavahetusel. Selles seoses võttis ALBIN MARIN AB üle valmistamise ja turustamise ning paat ristiti ümber ALBIN-VIGGENIKS. Katsepurjetamine 1971. aasta veebruaris viis rooli ja roolisaba kuju kerge korrigeerimiseni. See andis purjetamisomaduste osas nii hea tulemuse, et ajakiri Båtnytt nimetas ALBIN-VIGGENI aasta purjepaadiks.

Första sjösättningEsimene vettelaskmine

Albin Viggen tarnitakse transpordipukil, mis on paadiga kaasas olnud kogu ehitusaja.

Vettelaskmisel on otstarbekas järgmine töökäik:

1. Üks tõstestropp kinnitatakse kiilust ettepoole ja teine taha. Stropid haagitakse kraana tõstekonksu külge. Stroppide pingutamisel tuleb nende asendit korrigeerida nii, et need ei jääks üle teravate servade.
2. Kinnitage vendrid sobivale küljele ning pikad otsad vööri ja ahtrisse. Nende otstega kontrollitakse paadi asendit tõstmise ajal.
3. Kontrollige, et põhjakork oleks kinni keeratud.
4. Sulgege pardaläbiviikude kraanid nõudepesuvalamu ja võimaliku tualeti juures, et vettelaskmisel oleks iga lekkerisk välistatud.
5. Tõstke paat nii, et see tuleb pukist selgelt vabaks.
6. Värvimata kohad, mis olid vastu pukki toetunud, võõbake põhjavärviga, mis on selleks otstarbeks kaasa saadetud.
7. Tõstke ja laske paat vette.
8. Haakige tõstestropid paadi ühelt küljelt lahti ja laske kraanal need kai peale üles tõsta.

Kui taglastamine ei saa toimuda samas kohas, kus paat vette lasti, tuleks minna mastikraana juurde, kus saab rahulikult töötada. Mast laaditakse üle ruhvikatuse ja vöörireelingu ning seotakse kinni.

RiggningTaglastamine

Seisev- ja jooksevtaglas on paadis pakitult ja märgistatult. Ärge unustage võimalikku lisavarustust nagu spinnakerifall, lift ja Windex.

Taglastamine käib otstarbekalt järgmiselt:

1. Asetage mast kahele tugevale pukile või kastile.
2. Siduge iga falli ots (fokifall, suurfall, olemasolu korral spinnakerifall) mastitipus oleva abinööri külge ja teipige sõlm üle.
3. Tõmmake abinööri abil fall mastist läbi (ettevaatlikult, et side katki ei läheks). Kinnitage fallide haagid spinnakeripoomi siini liuguri travare külge, tõmmake fallid otstest pingule ja kinnitage nagidele. Lööge iga falli otsa kaheksasõlm, et ots masti sisse ei jookseks.

   Kui abinöör peaks katkema või puuduma, on toimimisviis järgmine:

   1. Tõstke masti ülemist otsa nii palju kui võimalik, et fall saaks vastavasse väljundisse „alla valguda“.
   2. Kontrollige, et fall tuleks masti läbivate poltide õigelt poolt.
   3. Kõige lihtsam on fall välja saada painutatud terastraadiga või siis demonteerida kogu mastikand, et falli kergemini kätte saada.
4. Vabastage lukustuskruvi, mis hoiab mastitipu kinnitusdetaili ristsuunalist kinnituspolti topivandi ja staagi jaoks, ning tõmmake polt välja.
5. Viige pakpoordi ja tüürpoordi (pb ja tb) topivantide pressitud trossisilmused taluritöglor vastavatesse aukudesse mastitipu kinnitusdetaili all ja lükake need üles kinnituspoldi augu kõrgusele.
6. Kinnituspoldi külge kinnitatakse ka eel- ja ahterstaag. Sobiv järjekord poldil tüürpoordist pakpoordi: tb topivant, eesstaag, ahterstaag, pb topivant. Kui polt on paigas, kindlustatakse see lukustuskruviga.
7. Vabastage spinnakerifalli ploki kinnituspolt ja dirgi seekel, et eel- ja ahterstaagi saaks õigesti paigutada. Monteerige plokipolt ja seekel tagasi. Dirgi seekel tuleb monteerida nii, et dirgiplokk saaks paigaldatud ahterstaagi ja masti vahele.
8. Monteerige dirk.
9. Monteerige võimalik spinnakerilift.
10. Saalingute ja alavantide monteerimine.
    1. Vabastage läbiva saalingukinnituse poldid.
    2. Demonteerige üks juht- ja distantskinnitus saalingukinnituselt.
    3. Võtke saalingukinnitus lahti (koputage vajadusel ettevaatlikult puutükiga vms).
    4. Lükake tb ja pb eesmised ja ahtripoolsed alavandid vastavatesse aukudesse saalingute all.
    5. Monteerige saalingukinnitus ja juhtkinnitus tagasi nii, et saalingukinnitus läheb läbi alavantide silmuste.

       Jälgige, et alavandid ei keerduks ja et sisemised fallid jääksid saalingukinnitusest õigele poole.

    6. Lükake saalingud peale ja lukustage need poltidega ülevalt. Teipige saalingute kinnituskohad üle.
11. Vabastage saalingute otsakinnituste üks osa. Viige topivandid sisse ja monteerige kinnitused tagasi.
12. Teipige saalingute otsad üle või paigaldage saalingukaitsmed.
13. Lükake talreebikaitsmed vantide peale.
14. Keerake talreepide lukustuskruvid sisse. Keerake talreebid kolmveerandi ulatuses lahti ja monteerige talreebid vantide ja staakide külge nii, et parempoolne keere jääb alla.
15. Keerake mastitipu vimpel või võimalik Windex mastitipu kinnituse külge.
16. Kontrollige: et kõik läbivad poldid oleksid neetitud või kindlustatud, et plokipolt ja plokk oleksid kindlustatud. Seal, kus purjed ja fallid võivad hõõruda, kasutage kaitseks teipi.
17. Teipige vandiplaadid üle (vt joonis 3), et talreebid ei saaks lõdvestamisel alla libiseda — ja painduda, kui vante kiiresti uuesti pingutatakse.
18. Võtke lahti mastikannas olev läbiv polt.
19. Sõlmige nöör masti ümber saalingute alt avara silmusena kraanakonksu jaoks; silmus jäägu kogu seisev- ja jooksevtaglase alla, aga mitte alavantide alla. Laske üks ots rippuma nii, et konksu ja silmust saaks alla tõmmata, kui mast on püsti.
20. Ühendage kraanakonks (kindlustage, sidudes konksu ümber kaheksa) ja tõstke masti nii, et jalaots tuleb üle mastikanna. Langetage seejärel mast ettevaatlikult, kuni see seisab mastikannal. Pange läbiv polt sisse ja kindlustage see, kui mast seisab loodis. Mastikanna kõige eesmine auk on võimaliku spinnakeripoomi allatõmbaja jaoks ja kõige ahtripoolsem võimaliku kikk-talje jaoks.
21. Monteerige staagid ja vandid vandiplaatide külge.
22. Kui mast suudab ise seista, võetakse kraanakonks lahti.
23. Pingutage taglast. Staagimise eesmärk on, et mast oleks purjetamise ajal sirge. Ahtripoolsed alavandid pingutatakse lõdvalt, ülejäänud vandid ja staagid kõvasti. Lõplik trimmimine tehakse kõige paremini purjetades mõõdukas tuules.

    Mõõdukas tuules trimmides on hea, kui mastitipul on kalduvus osutada veidi ahtri poole ja veidi pealtuule (loovardi) poole. Sageli on vaja korrigeerida ainult ahtripoolseid alavante.

24. Kindlustage talreebid ja lükake talreebikaitsmed peale. Teipige seal, kus vaja.
25. Ühendage elektrikaablid mastikanna juures.
26. Monteerige poom, reelingupostid, reelingutross, plokid, võimalik sprayhood jne. Reelingutrossi teipimine postide juures kaitseb plasttoru kulumise eest. Reelingutross kinnitatakse silmuspoldi või ahterreelingu külge joonise 4 järgi.

Elektriskt systemElektrisüsteem

Paadis on 12-voldine elektrisüsteem. Kaitsmete ja laternate lülititega elektrikilp asub vaheseinal, tüürpoordi kokpitipingi luugi all. Süsteem koosneb järgmistest gruppidest:

1. Tüürpoordi, pakpoordi ja ahterlatern, lüliti asub kilbikapi ülaosas kõige sisemisel kohal kokpiti poole.
2. Masti topilaternad (mootorikäigu jaoks), lüliti kilbikapi ülaosas parda pool.
3. Kambüüsi valgustus, lüliti valgustil.
4. Vöörikoi skans valgustus, lüliti valgustil.

Aku

Aku ei kuulu paadi standardvarustusse. Sobiv aku on 12 V, mahtuvusega 60 Ah. Akukast on paigaldatud elektrikilbi kapi alla.

Aku elektrolüüt peab ulatuma umbes 10 mm üle plaatide, mida tuleks kontrollida iga 14 päeva tagant. Vajadusel lisage destilleeritud vett. Kontrollige aku laetust. Vajadusel viige aku laadimiseks kaldale.

10-vatised lambid tarbivad umbes 0,83 A ja 15-vatised umbes 1,25 A. Pimedas purjetades võib ligikaudselt arvestada, et 3 laternat põleb pidevalt. See annab voolutugevuse 3 × 0,83 = 2,5 A. Täislaetud aku suudab seda voolu anda umbes 24 tundi. Kaks akut või võimalus varuaku külge ühendada suurendab loomulikult mahtu.

Ventilation och värmeVentilatsioon ja soojapidavus

Hea soojusisolatsiooni, minimaalse kondensaadi ja hea ventilatsiooni saavutamiseks on Viggen ehitatud järgmise põhimõtte järgi:

Sandwich-laminaat tekis ja pealisehituses annab hea isolatsiooni. Kere küljed ruhvis ja vöörikois skans üle veeliini on kaetud kangaalusega plast-„tapeediga“ ja 8 mm vahtplastiga. Sissetulev õhk võetakse kokpitikasti ahtripoolses servas oleva õhuvõtu kaudu.

„Kasutatud“ õhk väljutatakse Electroluxi ventiili kaudu, mille konstrueeris ja katsetas algselt Hugo Larsson oma Vega jaoks. See ventiil imeb õhku välja kohe, kui tuult natukenegi puhub — sõltumata tuule suunast.

BåtunderhållPaadi hooldus

Paadi standardvarustusse kuulub (alates 1974. aastast) kaks padrunvõtit: 11 mm (kandilise poldi jaoks) ja 10 mm (reelingutrossi, vööri- ja ahterreelingu jaoks).

Viggeni kere ja tekk on ühendatud roostevabade kandiliste poltidega läbi jalglisti. Ka reelinguposti jalad, vööri- ja ahterreeling on monteeritud läbi jalglisti. Kere ja teki vahel ning kõigi läbivate poltide juures on elastne tihend.

Umbes nädalase kasutamise järel, kui tihendid on paika vajunud, tuleb kõik kandilised poldid ja reelinguposti jalgade poldid järele pingutada. Poldid tuleb järele pingutada ka keset hooaega ja talvitamise ajal. Kogu see töö tuleb ära teha selleks, et tulevikus vähendada kere ja teki vahelise lekke riski.

Kui teil on tööriistad olemas, soovitame järele pingutada ka vandiplaadid ja soodisiinid.

Juhime tähelepanu, et eeltoodu ei kuulu meie garantiikohustuste hulka.

SeglingsrådPurjetamisnõuanded

Kui olete Albin Viggeniga algaja, võib järgnevast kasu olla.

Enne igat purjetamist kontrollige, et paadi mast ja taglas oleksid õigesti pingutatud. Kui olete ahterstaagi lõdvendanud, pingutage see nii, et mast saab kerge ahtrisuunalise kõveruse. Sobiv kõverus on umbes 25 mm.

Allolevad andmed sobiva purjekomplekti kohta kehtivad merevõistlusteks heas trimmis paadi ja meeskonnaga, kuid võivad olla juhiseks ka perepurjetajale. Loomulikult kehtivad andmed vastutuulepurjetamise kohta, kus tõhusaks purjetamiseks ei tohiks maksimaalne kreen ületada 20–25°.

Suurpuri

Sootige suurpurje nii, et puri saab ühtlase kaare mastist ahterliigini. Kui sootida liiga kõvasti, võib purje ahterliik sulguda nii, et puri pidurdab tuult, selle asemel et see välja lasta. Liiga kõva sootimise teine tagajärg võib olla see, et lattide ette tekivad voldid. Kasutage selle asemel soodisiini koos mõõduka sootimisega, et saada tõhus suurpuri. Vajaduse korral nihutage soodipunkti veidi pealtuule poole (loovarti).

Eespuri

Heiske eespuri nii kõvasti, et pistolhaakide vahele ei jää ühtki kotti. Soodipunkt on õige siis, kui puri näeb tipust jalani ühtlane välja. Kui soodipunkt on liiga ees, avaneb purje alaliik liiga palju samal ajal, kui ahterliik pingutub. Kui soodipunkt on liiga taga, juhtub vastupidine: ahterliik avaneb ja alaliik pingutub. Õiget soodipunkti tuleb ka tuule tugevuse järgi kohandada: kergemas tuules ettepoole, värskemas tuules ahtri poole. Hea koht esimesel katsel on lasta soodil poolitada nurk ala- ja ahterliigi vahel. Üldiselt võib öelda, et soodipunkt on õige siis, kui purjed hakkavad tipust tekini üheaegselt värelema („mängima“), kui loovite tuule vastu. Kui olete ühe purje jaoks õige soodipunkti leidnud, märkige teibiga ära, kus liugur peab olema.

KappseglingVõistluspurjetamine

Kes ei ole võistelnud, see ei ole ka õppinud tõhusalt purjetama. Alles võrdluses võrdväärsete paatidega saab selgeks, kui hea on oma paadi trimm ja oma võime kiiresti ja tõhusalt purjetada. Võistlemisel on ajendiks teha purjemanöövrid võimalikult kiiresti. Võistluskogemus annab seeläbi suurema oskuse paati kriitilistes olukordades ohutult kasutada ja manööverdada. See võib suurendada nii naudingut kui ka ohutust pikkadel reisidel ja perepurjetamisel.

Ametlikel võistlustel osalemiseks peab omanik (roolimees) olema Rootsi Purjeliiduga liitunud purjeklubi liige ja paadil peab olema kehtiv mõõdukiri. Kohalikel, mitteametlikel klubivõistlustel esitatakse nõudeid harva sama rangelt.

Mõned võistlusnõuanded

• Kui reelingutross tõmmata topivantidest väljapoole, saab loovides genua sootida reelingutrossist seespoole ja minna tuulde kõrgemale.
• Purjemanöövrite hõlbustamiseks tasub olla kahekordsed genuasoodid ja soodiplokid.
• Väga kerges tuules spinnakeriga purjetamiseks tasub olla „kergesoot“ 4–5 mm nailonist või terüleenist, mis seotakse paalisõlmega pålstek soodinurkade külge. Puri tõuseb siis palju kergemini.
• Spinnakeriga pärituult lainetuses võib spinnaker kergesti eesstaagi ümber „sõlme lüüa“. On juhtunud, et märg puri on end nii kõvasti staagi ümber keerdunud, et tuli see maha lõigata. Selliseid pahandusi saab ära hoida spinnakerivõrguga või heisates väikese foki veidi eesstaagist ahtri poole. Isegi fokifall, mis on tõmmatud sildumisnagi juurest, võib sellist „sõlme“ ära hoida.

Muus osas võib piisata järgmistest nõuannetest: lugege võistlusreegleid; planeerige kõik purjetamised hoolikalt; trimmige paati ja treenige meeskonda; purjetage palju võistlusi, et saada kogemust ja rutiini.

Albin Viggens entypsregel · ViggenklubbenViggeni klassireeglid

Kuna Albin Marinil on eesmärk mitte muuta paadi jooni ega põhikonstruktsiooni ega ka purjede kuju, on Viggeni omanikel võimalik üksteise vastu purjetada ilma kallite mõõtmisteta. Rootsis on Viggeni omanike ühendus, kes on moodustanud Viggeni klubi, et omavahel oma reeglite järgi purjetada. Järgnev on Viggeni klubi vastu võetud klassireeglid.

1. Sissejuhatus

Need Viggeni paatide klassireeglid võeti vastu Viggeni klubi üldkoosolekul 21.11.1973. Reeglite eesmärk on saavutada taskukohase kuluga mõistlikult õiglane võistluspurjetamine Viggeni paatidega.

Vaatamata suurele sarnasusele on Albin-Viggeni ja Karlskrona-Viggeni vahel sellised konstruktiivsed erinevused, et neid kahte tüüpi ei mahu ühte Rootsi Purjeliidu poolt heaks kiidetud klassireeglisse. Klassireeglid hõlmavad seetõttu kahte reeglistikku — üks Albin-Viggenile ja teine Karlskrona-Viggenile — teatavate ühiste sätetega.

Loodetakse, et reeglid ja neile edasise kogemuse põhjal tehtavad muudatused ning täiendused saavad Rootsi Purjeliidu heakskiidu.

Tulevaste võistluste kogemus peab näitama, kas on põhjendatud kehtestada mingi handikap Albin-Viggeni ja Karlskrona-Viggeni vahel. Üldkoosolekul otsustati, et 1974. aasta hooajal purjetavad paadid scratch, st ilma handikapita.

2. Põhireeglid

Kui ei ole öeldud teisiti, kehtivad IYRU reeglid ja kohaldatavas osas IOR mark III 1973, eriti selle siin kasutatud sümbolite definitsioonid ja nende mõõtmismeetodid.

3. Albin-Viggen

3.1 Kere ja sisustus

Paadi teostus kere, ballasti, teki, põhisisustuse ja veepaagi paigutuse osas peab vastama järgmistele joonistele:

• Joonejoonis (P. Brohäll) 05.03.1972 nr 82-1 (AM 2-3950554) (VK 1-001).
• Põranda, kaarte ja pikitalade joonis (P. Brohäll) 05.01.1971 nr 82-2 (AM 2-3950072) (VK 1-002).
• Teki kujundus, põhisisustus ja veepaagi (60 l) paigutus sisustusjoonise (P. Brohäll) 06.01.1971 nr 82-3 (AM 2-3950082) (VK 1-003) järgi.
• Kiilu joonis (P. Brohäll) 08.01.1971 nr 82 (AM 3-3950084) (VK 1-004). Kiilu materjal: malm.
• Materjal ja laminaadi paksus: kere skeem (P. Brohäll) 28.01.1972 (VK 1-005); teki skeem (P. Brohäll) 09.02.1972 (VK 1-006).

Ülalnimetatust suuremat ballasti ei tohi paadis vedada.

3.2 Taglas

4. Karlskrona-Viggen

4.1 Kere ja sisustus

Paadi teostus kere, ballasti, teki ja põhisisustuse osas peab vastama järgmistele joonistele:

• Joonejoonis (P. Brohäll) nr 50-1, rannaristleja „Viggen“ seeriapaat, detsember 1964 (VK 1-101).
• Viggeni sisustusjoonis (P. Brohäll) nr 50-2, 24.11.1964 (VK 1-102).
• Karlskrona-Viggeni tekilaminaat (P. Brohäll) nr 50-4 a, 07.02.1965 (VK 1-103).

4.2 Taglas

5. Ühised sätted

• Tingimusel, et paadi veeväljasurve märgatavalt ei muutu, tohib üksiku kipperi isiklike soovide rahuldamiseks teha standardsisustusest ja -furnituurist kõrvalekaldeid või neid täiendada ning teha pardal praktilisi ümberkorraldusi.
• Kõik staagid ja vandid peavad olema 1 × 19 traadist trossist läbimõõduga vähemalt 4 mm.
• Ahterstaag peab olema kogu pikkuses ühene (ilma haruta) ja varustatud tavalise talreebiga.
• Mast peab paadis kindlalt seisma ja seda ei tohi purjetamise ajal tahtlikult pöörata. Selle vähim kaal peab olema 20,5 kg.
• Sisemine eesstaag ja muud sama suurusjärgu muudatused ei tohi esineda, kui need muudavad purjetamisomadusi.
• Kaht eespurje tohib sootida samale poole ainult siis, kui üks neist on spinnaker.
• Varustuse paigutus on vaba IYRU reegli 22.1 raames.
• Ankur ja kett või sobivate mõõtmetega ots peavad olema pardal vastavalt IYRU reeglile 23.
• Spinnakeri sootimine on vaba IYRU reegli 54.2 raames.
• Merevõistlustel on reelingutross kohustuslik. Selle ülemine osa peab olema 305 mm üle teki. Kõrgust võib eesmisest reelingupostist ettepoole kuni vöörireelinguni järk-järgult vähendada kuni min 100 mm üle teki vöörireelingu ahtripoolse posti juures või sellega ühel joonel.
• Muudel võistlustel tohib reelingutross puudutada tekki kuni 200 mm vöörireelingu ahtripoolsest postist ahtri poole.
• Meeskonna suurus on vaba, kuid vähemalt kaks inimest.
• Ükski meeskonnaliige ei tohi enamat kui ajutiselt paigutada keha põhiosa (torsot) väljapoole paadi reelingutrossi või vastavat piirjoont. Vrd IYRU reegel 66.

6. Klassikinnitus

Võistlusel osalev Viggeni paat peab nõudmisel suutma esitada omaniku allkirjastatud kirjaliku kinnituse, et paat vastab täielikult klassireeglitele ja et ühtki reeglitega vastuolus olevat muudatust ei ole tehtud.

7. Juhatuse volitused

Viggeni klubi juhatusel on õigus anda erand Viggeni paadile, mis ei täida täielikult klassireegleid. Vajaduse korral võimalike lünkade sulgemiseks on juhatusel õigus üldkoosolekute vahel teha reeglitesse täiendusi ja muudatusi.

ÄndringsloggMuudatuste logi

Paranduste ja jooniste täpsustuste puhul kasvab minor-versioon (1.0 → 1.1), uute peatükkide lisandumisel major-versioon (1.x → 2.0). Iga toimetuslik märkus kannab oma versiooni ja kuupäeva.